Katamaraan Nordea alustas eile ookeaniületust. Esimesed telesaated Matvere-Tätte ja nende kaaslaste merereisist jõuavad eetrisse veebruaris 2011. Et saated korda läheksid vajatakse asjalikke kaasalööjaid. Nordea ümbermaailmareisi korraldav MTÜ Keskeakriis ja teleprodutsent Artur Talvik otsivadki inimesi, kes oleks valmis stuudios ja väliekspeditsioonidel osalema. Stuudiokülalisteks otsime inimesi, kes on ise liikunud Nordea meeskonna marsruudil (vaata www.ilmareis.ee), kes on [...]
Kl 17.15 alustame Tallinn-Moskva rongiga ekspeditsiooni Tuvasse ja Mongooliasse. Läheme esialgu teele neljakesi: mina koos türte Helenaga, Jaanus Mikk ja Tõnu Valdur. Esmalt suundumegi üle Venemaa Tõvasse ehk Tuva Vabariiki, mis asub Lõuna-Siberis vastu Mongoolia piiri. Kunagi, kui seal valitsesid esmalt mongolid ja siis mandžud, kutsuti seda kanti nimega Urjanhai. Kui mandžu dünastia XX sajandi teise kümnendi algul ajalooareenilt kadus, kuulutas Tuva end Mongoolia eeskujul iseseisvaks. Stalin l...
Olime Hiina Rahvavabariigi poolt okupeeritud Tiibetisse kaasa võtnud ka Tema Pühaduse XIV dalai-laama Tendzin Gjatso autobiograafilise raamatu „Vabadus paguluses”. Sellel raamatul on ilus sisu ja seda on kindlasti mõistlik enne Tiibetisse minekut lugeda, aga see pole praegu tähtis. Räägin raamatu kaanest. Teose eestikeelse versiooni kaanel on pilt palveks kokkusurutud kätega dalai-laamast.
Eesti viljakaim reisikirjanik Olev Remsu on ilmutanud teose “Bussiga Poolas I. Ülemine ring. Giid-reisijuhi monoloog”. See ülemine ring tähendab siis selliseid kohti nagu Suwalki, Ketrzyn, Gizycko, Swieta Lipka, Frombork, Oliwa, Gdansk, Sopot, Gdynia, Malbork, Bialystok. Remsule meeldib Poola väga ja nagu ta kirjutab: “tahan, et meie rahvas hakkaks seda riiki vääriliselt hindama”.
MOONIKA SIIMETSA INTERVJUU TIIT PRUULIGA Eined ookeanil Üks ilusaim rännakusöömaaeg, mis mul olnud oli kesket ookeani. Pidasime Atlandi ookeanil Santa Helena saare all paarikümnekraadises kuumuses jahtlaeva väikeses salongis jõuluõhtut. Iga mees oli alles hoidnud natuke kodust saadetud haruldusi – kes seeni, kes pohlamoosi, kes šokolaadi ja küpsiseid. Kõike imelist sai maitsta vaid lusika- või kahvliotsaga. [...]
Vaikse hääbumise, kaduviku, allakäigu, järk-järgulise hävingu motiivid on domineerivad nii Karl Ristikivi päevikus kui mitmetes romaanides.
See ei ole raamat eksootilistest välisreisidest. See on raamat reisidest kodumaale. Kirjanduskriitik ja kultuuriorganisaator, paguluses ilmunud kultuuriajakirja Mana kauaaegne toimetaja Hellar Grabbi lahkus sünnimaalt 14-aastase poisina septembris 1944. Esimest korda sai ta uuesti kodu külastada 1968. aastal, olles siis KGB kurikuulsa variorganisatsiooni Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee (VEKSA) külaline. Grabbi oli üks esimesi juhtivaid väliseestlasi, kes Nõukogude Eestis hak...
Bulunkuli külakeses käisin eelmisel korral 2004. aasta sügisel. See on koht, mis astatega palju ei muutu. See on endiselt jumalast (või Allahist) mahajäetud paik natuke lääpas majadega. Inimesed on ikka needsamad vanakesed ja vägavanakesed. Olin võtnud kaasa oma 2004. aasta reisi pildid Bulunkuli küla elanikega. Hakkasingi nüüd alustuseks neid kunagi kohatud inimesi üles otsima.
Magasin ülihästi. Nägin undki, esimest korda vist siin mägedes. Nägin, et mu tütar Helena on hobune, kes meie telki sööb. Hakkasin hobust ära ajama. Siis raputas Helena mu ärkvele ja küsis, mis on, et miks ma teda telgist välja trügin. Hommikul ilus päiksepaisteline ilm. Aga sel korral see meid eriti ei rõõmusta. Eile õhtul siia saabunud [...]