<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>GO Maailma blogi</title>
	<atom:link href="http://blog.gomaailm.ee/feed" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://blog.gomaailm.ee</link>
	<description>GO Traveli reisimaailma blogi - reisikirjad, nõuanded, näpunäited</description>
	<lastBuildDate>Fri, 18 May 2012 09:00:30 +0000</lastBuildDate>
	<language>en</language>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
	<generator>http://wordpress.org/?v=3.3.1</generator>
		<item>
		<title>Calabar-Limbe-Douala 2011</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/calabar-limbe-douala-2011</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/calabar-limbe-douala-2011#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 18 May 2012 09:00:30 +0000</pubDate>
		<dc:creator>GoMaailm</dc:creator>
				<category><![CDATA[Aafrika]]></category>
		<category><![CDATA[Ekstreemreisid]]></category>
		<category><![CDATA[Inimesed ja kultuurid]]></category>
		<category><![CDATA[Ohtlikud seiklused]]></category>
		<category><![CDATA[Seiklusreisid]]></category>
		<category><![CDATA[Africa]]></category>
		<category><![CDATA[Caanan city]]></category>
		<category><![CDATA[Calabar]]></category>
		<category><![CDATA[Cameroon]]></category>
		<category><![CDATA[Douala]]></category>
		<category><![CDATA[Duala]]></category>
		<category><![CDATA[Kamerun]]></category>
		<category><![CDATA[Kameruni vaatamisväärused]]></category>
		<category><![CDATA[Limbe]]></category>
		<category><![CDATA[Limbe botaanikaaed]]></category>
		<category><![CDATA[Limbe hotellid]]></category>
		<category><![CDATA[Nigeeria]]></category>
		<category><![CDATA[Nigeria]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6815</guid>
		<description><![CDATA[Järg eelmistele Aafrika lugudele: Accra-Lome-Cotonou ja Cotonou-Lagos-Calabar. Need kirjeldavad seiklusi Ghanas, Togos ja Beninis. Edasi viib reis Nigeeriasse ja Kameruni.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><em>Reisi algupoole lood:  <a href="http://blog.gomaailm.ee/accra-%e2%80%93-lome-cotonou" target="_blank">Accra-Lome-Cotonou</a>   ja  <a href="http://blog.gomaailm.ee/cotonou-lagos-calabar-2011" target="_blank">Cotonou-Lagos-Calabar </a> </em></p>
<p><em>ja nüüd reisiga edasi: </em></p>
<p><strong>Calabar-Limbe</strong></p>
<p>Astusin Calabaris kiirlaeva pardale ja mind juhatati esimese klassi salongi, sest meeskond ei osanud aimatagi, et minusugune soliidne valge härra on ostnud pileti teise klassi (7000 nairat). Esimese klassi salong oli mugav, konditsioneeriga ruum, kus snäkk ja karastusjoogid olid hinna sees.</p>
<p>Kui kõik reisijad pardal olid, hakkas kõlaritest kostma kapteni pikk palve ning pärast aameni kõlamist hakkas laev liikuma. Lisaks aknast avanevale merevaatele sai suurelt teleriekraanilt nautida ka Nigeeria seebikaid. Laev oli kiire ja mugav ning juba viie tunni pärast jõudsin Kameruni. Tänu kapteni palvetele ei kaaperdanud meid ka sealkandis levinud piraadid.</p>
<p>Tiko sadamas torkasid mulle silma kohalikud amfiibpataljoni mereväelased. Need olid ilusas mereväevormis poisid Kalašnikovidega, kuid nende omapäraks olid plätud jalas ja õllepurgid käes. Olen veetnud kaks aastat oma elust Punalipulises Põhja Laevastikus ning seepärast tundusid kohalikud mereväelased mulle eriti eksootilistena. Tiko sadamast viib tasuta buss kõik laevareisijad ookeani kaldal asuvasse <em>Limbe linna</em>.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p><strong>Limbe </strong></p>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/05/hotell-VictoriaLimbeNigeeria-594x385.jpg" alt="" /></div>
<p>Kuna mul õnnestus läbida Nigeeria plaanitust kiiremini, siis tekkis võimalus Limbes ka paar päeva lihtsalt puhata. Peatusin <span style="text-decoration: underline;">võõrastemajas nimega Victoria</span>, kus ühekohaline tuba maksis 7000 franki (10,6 eurot). Võõrastemaja oli väike, minu jaoks piisavate mugavustega ning selgus, et olen seal ainuke klient. Veetsin Limbes neli päeva ning kümned hotellitöötajad tegelesid ainult selle ühe kliendiga (reception, restoran, köök, pesumaja jne).</p>
<p>Hoolimata töö vähesusest ei olnud neil loomulikult kiiret kuhugi. Läksin õhtusöögile ning tellisin grillitud kala. Ettekandja võttis naeratades tellimuse vastu, läks baari ja asus telekast seebikat vaatama. Jälgisin tunnikese tema kogu keha ja hingega filmile kaasaelamist ja lõpuks tuletasin talle meelde oma tellimust. Marriett naeratas ja ütles, et kala meil täna ei ole ning midagi muud ka ei ole. Pika kauplemise peale leidis ta lõpuks kusagilt köögikapi nurgast makarone ja ühe tuunikalakonservi ning lasi kokal mulle õhtusöögi valmistada.</p>
<p>Järgmisel hommikul soovis ta teada, kas ma tahaksin lõunaks kana süüa. Vastasin jaatavalt ning Marriett suundus Limbe turule. Olin umbes tunnikese kohvi joonud kui ta juba saabus, ülikõhna sinise kanaga. Restorani toidutagavarad olid küll tagasihoidlikud kuid õllevarud olid õnneks suuremad, kulus tervelt kaks päeva enne kui suutsin hotelli baari kuivaks juua. Õlu maksis hotelli restoranis 800 CFA ehk 1,2 eurot).</p>
<p>Limbes veedetud päevade jooksul jõudsin puhata, linnaga tutvuda ja ka mõningate tööasjadega tegeleda. Kuna mul on plaanis Kameruni ka rühmareise korraldada, siis tutvusin Limbe mereäärsete hotellidega. Parim, mis ma leidsin oli hotell nimega <em>Atlantic.</em> Hotell oli küll üsna räämas, kuid toad ja vannitoad olid suured ning kolmanda korruse tubadel olid ilusad merevaatega rõdud. Mõned väheütlevad <a href="http://arne.planet.ee/Kamerun/Kamerun.html." target="_blank">pildid koos hotelli hinnakirja fotoga</a> ööbimishuvilistele.</p>
<p>Hotelli rand on vilets, aga basseinil pole viga. Hea kalafilee friikartulite, türgi ubade ja majoneesiga maksis 3000 franki (4,5 eurot) ning suur Beaufort õlu 1000 franki (1,5 eurot). Mimi muidugi eelistas oma näovärvile vastavat Guinessi õlut. Mulle see restoran meeldis ja käisin seal söömas mitmel õhtul (grillitud kala maksis 1500 CFA ehk 2,3 eurot).</p>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/05/restoran-LimbeNigeeria-594x445.jpg" alt="" /></div>
<p>Restoraniterrassilt oli ilus vaadata, kuidas hotelli peamänedžer jalutas väikese muuli lõppu ning päikeseloojangut vaadates suure õhtupäikeses sillerdava kaarega merre kuses (hiljem pesid seal nägu turistid ja kohalikud ärimehed).</p>
<p>Limbe on väike linn ja ega seal vaadata palju polegi. Kõige olulisem vaatamisväärsus selles linnakeses on botaanikaaed (pilet 1000 CFA). Jalutasin seal puude ja põõsaste vahel kuni jõudsin botaanikaaia tualetihooneni. Selle omapäraks oli lukus uks ja madalal asuv lahtine aken, mis võimaldas aknast otse pissuaari lasta (naistel on selle tualeti kasutamine kindlasti keerulisem).</p>
<p>Linna üks parimaid restorane kannab nime <em>Neptune</em> ja seal armastavad käia kõik linna sattunud valged inimesed, keda nende päevade jooksul nägin umbes kümmekond. Limbe on küll peamiselt Kameruni kohalike rikaste puhkekoht, kuid ka valge paks vanahärra koos imeilusa musta tüdrukuga pole seal haruldus. Ühel päeval nägin ühes odavas mereäärses hotellis ka <a href="http://www.oasisoverland.co.uk" target="_blank">Oasisoverlandi</a>  reisiautot, mis oli teekonnal ümber Aafrika. Selline reis kestab kümme kuud ning grupis oli 25 inimest.</p>
<p>Mu odava hotellitoa suureks plussiks oli võimas ventilaator. See peletab voodi juurest eemale toas lendavad sääsed ja on seega üsna tõhus vahend malaaria vastu. Toas elas ka üks väike hiir, kellele pakkusin Tuc küpsiseid, kuid ta keeldus viisakalt. Neid küpsiseid ei tahtnud isegi tarakanid.</p>
<p>Kolasin mööda Limbet ringi ning ühel päeval nägin tänavatel tohutut rahvamassi. Selgus, et kõikides koolides oli lõpetamine ühel ja samal ajal ning kõik linnatänavad täitusid rõõmsate laste ja nende vanematega. Tegin Limbes ka mõned fotod ning hotelli juures köitis mu tähelepanu üks ehitusobjekt, kus ebatasasele maale oli laotud plokkidest täiesti kõver vundament. Tegin sellest vaatamisväärsusest ühe pildi ning seepeale  kargas kusagilt välja majaomanik, kes oli hirmus pahane tema vundamedi loata pildistamise pärast ja nõudis mult pildi kustutamist. Selgitasin talle, et olen ehitusinsener ja tahan tema ilusa vundamendi oma kaugel maal meie käparditest ehitajatelele eeskujuks tuua ning lõpuks lahkusime sõpradena.</p>
<p>Õhtuti nautisin restoranides häid kalaroogasid ja odavat õlut ning imetlesin personali stiilset tööd. Näiteks kukkus lobiseval ettekaandjal tuhatoos põrandale puruks ning oma rõõmsat loba katkestamata lükkas ta killud ja konid jalaga teise laua alla. Alati on tore ka arve maksmine: annad ettekandjale automaadist saadud tuttuue kümnetuhandelise rahatähe ja veerand tunni pärast tuleb ta sama kupüüriga (mis vahepeal on rasvases ja higises peos ära nätserdatud) ja ütleb, et vahetusraha pole. Saadan ta vahetusraha otsima ning võtan veel mõne õlle. Seejärel tuleb muidugi  uus arve teha ja kogu jama hakkab otsast peale. Mu puhkepäevad Limbes möödusid kiiresti ja jõudis kätte aeg Doualasse sõita. Minibussi pilet maksis 1300 franki ja sõit kestis paar tundi.</p>
<p>&nbsp;</p>
<p><strong>Douala</strong></p>
<p>Doualas peatusin misjonäride võõrastemajas, kus ilus puhas haiglapalatit meenutav tuba maksis 8000 franki (12 eurot). Selle võõrastemaja omapäraks on igal hommikul kell kuus toimuv ühislaulmine ilma misjonäriasendita. Kolasin päevakese ka mööda Doualat ning see suur linn jättis päris meeldiva mulje. Pärast mõnusaid kohalikus stiilis õllekaid oli suurimaks seikluseks õhtusel ajal kõrvaltänavatel jalutamine, kus mind ainult ühel korral pika noaga rünnati. Seekord õnnestus löök kõrvale tõrjuda ja terve nahaga tagasi hotelli jõuda.</p>
<p>Järgmisel päeval sõitsin taksoga lennujaama ja lasin ennast ajaviiteks ratastoolis ühest terminaalist teise sõidutada. Kui inimesel on keskmine vaimne puue ja käed hõivatud (ühes käes on tossav sigaret ja teises poolik õllepurk), siis lennujaama töötajad ikka aitavad invaliidi..</p>
<p>Tänasel päeval (aprill 2012) neid ridu kirjutades ja värskeid uudiseid vaadates tuleb ette palju selle reisi jooksul läbitud paiku. <em>Timbuktu</em> on hõivanud toredad tuareegid ja Liibüa pealinnast Tripolist lahkusin 15.02.11. (lennujaam suleti 17.02.11.).</p>
<p><a href="http://arne.planet.ee  " target="_blank">Veel mõned, seda puhkusereisi illustreerivat pilti ja raadiosaadet.  </a></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/calabar-limbe-douala-2011/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Peterburi rong alustab liiklemist 27.mail 2012!</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/peterburi-rong-alustab-liiklemist-27-mail-2012</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/peterburi-rong-alustab-liiklemist-27-mail-2012#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 11 May 2012 12:12:13 +0000</pubDate>
		<dc:creator>GoMaailm</dc:creator>
				<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<category><![CDATA[Moskva]]></category>
		<category><![CDATA[Peterburi]]></category>
		<category><![CDATA[sõiduplaan]]></category>
		<category><![CDATA[Tallinn-Moskva rong]]></category>
		<category><![CDATA[Tallinn-Peterburi rong]]></category>
		<category><![CDATA[Venemaa]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6791</guid>
		<description><![CDATA[Alates 27.05.12 hakkab Tallinna ja Peterburi vahel taas igapäevaselt liikuma renoveeritud diiselrong. GoRaili poolt opereeritud Peterburi rong väljub Tallinnast kl 7:03 ja Peterburi Vitebski vaksalist kohaliku aja järgi kl 17:32. Orienteeruv sõiduaeg on 7 tundi.
PILETITE MÜÜK ON ALANUD!]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div>
<div><img class="alignright" src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/05/GoRail-300x150-1-150x149.jpg" alt="" align="right" /></div>
<p>Rongis on kokku üle kahesaja I ja II klassi istekoha. Sõidupileti hind algab 25 eurost ühel suunal. Rongi baaris pakutakse suupisteid, jooke ja värskeid ajakirju ning võib rentida multimeediaseadmeid, mida saab kasutada üle kogu rongi levivas WIFI-alas. Lisainfo <a href="http://gomaailm.ee/reis/?id=437&amp;location=peterburi&amp;type=campaign" target="_blank">Gomaailmast</a> või <a href="http://www.gorail.ee" target="_blank">www.gorail.ee</a> ja telefonil +372 63100 44.</p>
</div>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/05/Tallinn-Peterburi-sõiduplaan-270512-594x473.jpg" alt="" /></div>
<p>&nbsp;</p>
<p>Go Raili juhi Alar Pinseli sõnul näitavad analüüsid, et Peterburi rongiliini avamine võiks olla finantsiliselt tasuv, lisaks on raudteeühendusel tähtis sotsiaal-majanduslik aspekt. „Peterburg on suurlinn, mis on tõusnud mitte ainult oluliseks majandus- vaid ka kultuurielu keskuseks ning kasvav huvi reisimise vastu Tallinna ja Peterburi vahel näitab juba pikemat aega kasvutrendi. Seetõttu otsustasime rongiliini üle nelja aasta taas avada, et teenindada nii Eesti kui Venemaa kodanike vastastikuseid reisisoove,“ rääkis Pinsel.</p>
<p><strong><em>27.05.12 muutub ka Moskva rongi sõiduplaan</em>.</strong> Väljumine Tallinnas 1740 ja Moskvast 1805.</p>
<div>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/05/Tallinn-Moskva-sõiduplaan-270512-594x455.jpg" alt="" /></div>
</div>
<p>&nbsp;</p>
<p><em>Rahvusvahelist rongiliiklust korraldav <strong>AS Go Rail</strong> opereerib reisijatevedu Tallinn-Moskva ja alates 27. maist 2012 Tallinn-Peterburi liinil. Ettevõte kuulub kontserni Go Group, mille tegevuse neli põhivaldkonda on rahvusvaheline rongi- ja bussiliiklus, reisikorraldus ning hotellimajandus. Go Groupi kontserni kuuluvad ettevõtted aitavad iga päev reisida ligi 70 000 inimesel.</em></p>
<p><strong>Lisainfo:</strong><br />
Alar Pinsel<br />
AS Go Rail<br />
Tegevjuht<br />
<a href="mailto:alar.pinsel@go.ee">alar.pinsel@go.ee</a><br />
+372 516 6091</p>
<p>Kersti Gorstov<br />
<a href="mailto:kersti.gorstov@edel.ee">kersti.gorstov@edel.ee</a><br />
+372 555 05444</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/peterburi-rong-alustab-liiklemist-27-mail-2012/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Täismaja Kristiines algas</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/taismaja-kristiines-algas</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/taismaja-kristiines-algas#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 11 May 2012 07:00:47 +0000</pubDate>
		<dc:creator>GoMaailm</dc:creator>
				<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<category><![CDATA[kristiine]]></category>
		<category><![CDATA[kristiine keskus]]></category>
		<category><![CDATA[Kristiine Täismaja]]></category>
		<category><![CDATA[reisilaat]]></category>
		<category><![CDATA[Täismaja]]></category>
		<category><![CDATA[täismaja kampaania]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6789</guid>
		<description><![CDATA[Sellekevadine Täismaja kampaania Kristiine keskuses algas neljapäeval 10.mail ja kestab pühapäevani. GoTravel ja GoMaailm on kohal oma Reisilaadaga nagu igal Täismajal. Selleks sündmuseks on spetsiaalselt kokku pandud palju erinevaid tooteid. Iga reisihuviline leiab endale midagi. 
Soodustuse suurus kõigub 15 ja 55% vahel.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div>Vaata pakkumisi  lähemalt <a href="http://gomaailm.ee/reisilaat">gomaailm.ee/reisilaat</a> või tule kohale Kristiine Keskusesse GoTraveli büroosse. Reisilaat Kristiine Täismajal kestab kuni pühapäeva, 13.maini.</div>
<div>
<div><a href="http://gomaailm.ee/reisilaat"><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/05/Täismaja-150x150.jpg" alt="" /></a></div>
</div>
<div></div>
<div>Vaata <a href="http://www.kristiine.com/keskuse-plaan/?shop=81">GoTraveli büroo asukohta</a> Kristiine keskuses.</div>
<p>&nbsp;</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/taismaja-kristiines-algas/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>WAI-O-TAPU ehk looduse hullemeelne kunstiteos</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/wai-o-tapu-ehk-looduse-hullemeelne-kunstiteos</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/wai-o-tapu-ehk-looduse-hullemeelne-kunstiteos#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 19 Apr 2012 08:27:18 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Meelis Anvelt</dc:creator>
				<category><![CDATA[Austraalia ja Okeaania]]></category>
		<category><![CDATA[Imelised paigad]]></category>
		<category><![CDATA[Loodusreisid]]></category>
		<category><![CDATA[Uus Meremaa]]></category>
		<category><![CDATA[Champagne pool]]></category>
		<category><![CDATA[Devils Bath]]></category>
		<category><![CDATA[geiser]]></category>
		<category><![CDATA[Lady Knox Geiser]]></category>
		<category><![CDATA[New Zealand]]></category>
		<category><![CDATA[sacred waters]]></category>
		<category><![CDATA[wai-o-tapu]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6773</guid>
		<description><![CDATA[Eile külastasime siis üht väga kuulsat kohta siin Uus-Meremaal. Koha nimeks on WAI-O-TAPU, mis tähendab kohalikus keeles sacred waters ehk pühad veekohad]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p style="text-align: left;">Kõigepealt enne kui me nägime neid vägevaid basseine oli meil võimalus näha ka purskamas üht kuulsamat geisrit siinkandis ehk Lady Knox Geisrit. Giid teadis rääkida, et kunagi oli siinsamas olnud vangilaager lähedal ja vange sunniti siinkandis tööle. Ning kui nad seal töötasid, siis päeva lõpus pesid ka nad ennist ja juhtus nii, et ühel vangil kukkus seep vette ja parasjagu juhtus olema väga õige koha peal. Nimelt see seep tekitas keemilise reaktsiooni ning geiser hakkas purskama. See oli nii ootamatu, et vangidel õnnestus põgeneda tänu sellele, kuid nad ei jõudnud väga kaugele kahjuks &#8211; pahh pahh</p>
<p style="text-align: left;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-mVRsfbyP3UM/TzcHeAveLPI/AAAAAAAAB80/qD0I9AGMZT8/s1600/lady%2Bknox%2Bgeyser.jpg"><img src="http://4.bp.blogspot.com/-mVRsfbyP3UM/TzcHeAveLPI/AAAAAAAAB80/qD0I9AGMZT8/s320/lady%2Bknox%2Bgeyser.jpg" alt="" border="0" /></a></p>
<div style="text-align: left;">Nii siis nüüd nad teavad kuidas kutsuda geisril esile seda reaktsiooni, nii et giidionu pani midagi seebitaolist geisrisse ja voilà, vahtu hakkas pristima ja siis kabuuuuuuum viskus paarikümne meetrine juga üles.Geiser tegelikult käivitub ise ka looduslikult, aga kuna ja millal see ei ole kunagi täpselt teada, aga nii 72 tunni vahemikus. Nii et rõõmustada meid (turiste) teevad nad seda seebivarianti. Aga päris tore oli vaadata.</div>
<div style="text-align: left;">Peale sõud läksime siis vaatame parki ja neid kuulsaid termobasseine. Juba sisseastudes on auru veidi igal pool ja sellist väävli sulfurihaisu igal pool nii et paneb veidi nina kirtsutama, aga ega see väga hull ka polnud. Turistid läksid kõik triburada õiget järjekord mööda, meie aga panime vastassuunas ajama, ehk tagurpidi järjekord ja kohe oli väga vaikne ja mõnus. Üks esimesi ja aboluutselt minu meeles kõige ufoma värviga bassein oli Kuradi vann:</div>
<p style="text-align: left;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-8QN4oRK8xYs/TzcHdjVVgiI/AAAAAAAAB8o/SnlHh_8RxBo/s1600/devils%2Bbath.jpg"><img src="http://1.bp.blogspot.com/-8QN4oRK8xYs/TzcHdjVVgiI/AAAAAAAAB8o/SnlHh_8RxBo/s320/devils%2Bbath.jpg" alt="" border="0" /></a></p>
<div style="text-align: left;">See oli nii kollane et lausa uskumatu. Pääsukesed liuglesid üle selle väga lähedalt ja tunne oli et keegi on nagu hunniku hernesuppi keetnud.</div>
<p style="text-align: left;">Liikusime edasi ja jõudsimegi peatselt selle kõige kuulsama ehk shampuse basseini äärde. Kogu aeg selline udukogu selle peal ja värvid on oranži ja rohelise segu</p>
<p style="text-align: left;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-N-WwyI23C80/TzcHdT1w8dI/AAAAAAAAB8Q/ioN3XzAQ2SA/s1600/champagne%2Bpool1.jpg"><img src="http://3.bp.blogspot.com/-N-WwyI23C80/TzcHdT1w8dI/AAAAAAAAB8Q/ioN3XzAQ2SA/s320/champagne%2Bpool1.jpg" alt="" border="0" /></a></p>
<p style="text-align: left;">See bassein on 62m sügav ja selle pinnal on palju mullikesi. Pinna peal on kraade kusagil 74 ja mullid tulevad karboondioksiidist.</p>
<p style="text-align: left;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/--esrIKcjPuI/TzcHdqVRL1I/AAAAAAAAB8Y/piEiaL17I-E/s1600/champange%2Bpool%2Blarge.jpg"><img src="http://1.bp.blogspot.com/--esrIKcjPuI/TzcHdqVRL1I/AAAAAAAAB8Y/piEiaL17I-E/s320/champange%2Bpool%2Blarge.jpg" alt="" border="0" /></a></p>
<div style="text-align: left;">Bassein ise kujunes kusagil 700 aastat tagasi ühe geotermilise purske tagajärjel. Selles basseinis on palju mineraale. Kulda, hõbedat, vaske, väävlit, arseenikut jne Nii et kokkuvõttes üks magus ja maitsev supp :)</div>
<p style="text-align: left;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-F_Da3AXmOOU/TzcJKe5c5vI/AAAAAAAAB9M/_dLPSj8TmPI/s1600/champagne%2Bpool%2B2.jpg"><img src="http://3.bp.blogspot.com/-F_Da3AXmOOU/TzcJKe5c5vI/AAAAAAAAB9M/_dLPSj8TmPI/s320/champagne%2Bpool%2B2.jpg" alt="" border="0" /></a></p>
<p style="text-align: left;">Kokku oli neid basseini kusagil 12-13. Väga palju oli mudabasseine ja igasugu väävlibasseine.</p>
<div style="text-align: left;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-PY3sHqOE2S4/TzcJKjneMyI/AAAAAAAAB9Y/2AzVhVBxfrs/s1600/DSC06138.JPG"><img src="http://2.bp.blogspot.com/-PY3sHqOE2S4/TzcJKjneMyI/AAAAAAAAB9Y/2AzVhVBxfrs/s320/DSC06138.JPG" alt="" border="0" /></a></div>
<div style="text-align: left;">Siin näiteks on kuradi tindipott</div>
<div style="text-align: left;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-Xo-lkq6QQwA/TzcJK4rn_bI/AAAAAAAAB9k/qz5phl-VVr4/s1600/white1.jpg"><img src="http://4.bp.blogspot.com/-Xo-lkq6QQwA/TzcJK4rn_bI/AAAAAAAAB9k/qz5phl-VVr4/s320/white1.jpg" alt="" border="0" /></a><br />
ja siin on pannkoogi bassein</div>
<p style="text-align: left;">Ja tagasiliikudes liikusime ülesse ja nägime veel korra seda shampusebassini kõrgel. No millised värvid ja tuleb tõdeda, et loodus on parim kuntsnik maailmas</p>
<p style="text-align: left;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-jBHzjM5eU9M/TzcHeZRzSeI/AAAAAAAAB9A/o8LoNcDXMLw/s1600/nature%2Bartist.jpg"><img src="http://2.bp.blogspot.com/-jBHzjM5eU9M/TzcHeZRzSeI/AAAAAAAAB9A/o8LoNcDXMLw/s320/nature%2Bartist.jpg" alt="" border="0" /></a></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/wai-o-tapu-ehk-looduse-hullemeelne-kunstiteos/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Viimane päev Montenegros</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/viimane-paev-montenegros</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/viimane-paev-montenegros#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 19 Apr 2012 08:17:25 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Helen</dc:creator>
				<category><![CDATA[Euroopa]]></category>
		<category><![CDATA[Montenegro]]></category>
		<category><![CDATA[Omal käel reisimine]]></category>
		<category><![CDATA[Reisijutud maalt ja merelt]]></category>
		<category><![CDATA[Budva]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6751</guid>
		<description><![CDATA[Viimane päev Montenegros on natuke kurb. Naudime veel natuke rannamõnusid, head sööki, homemade limonaadi rannas ning asume asju pakkima, et liikuda tagasi kodu poole. Enne aga külastame teele jäävaid riike, mis siia tulles muljet avaldasid. Vahepealsetest tegevustest siis ka natuke.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/IMG_2952-594x891.jpg" alt="" /></div>
<p>&nbsp;</p>
<p>Esmaspäeval kolisime oma eelmisest elukohast ümber Budva kesklinna, mille rõdult on imeline vaade. Rannani on 100m. Ranna ääres on no niiii palju väikeseid poekesi ja igasuguste asjade müüjaid.</p>
<div>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/IMG_2561-594x396.jpg" alt="" /></div>
</div>
<p>&nbsp;</p>
<div>Üleüldiselt on siin nii, et inimesed käivad küll päeval väljas aga midagi olulist ei toimu. Pimedaks läheb siin kohaliku aja järgi 20.10 ja Eesti aja järgi siis 21.10. Siis hakkavad tööle ranna ääres olevad Tivoli atraktsioonid.Siin on nad vaiksed, muusika neis ei mängi nii kõvasti(kui üldse mängib) kui Eestis ja pilet on igal atraktsioonil 1 euro. Lisaks on igasugused riidepoed, kingapoed, ehete nikerdajad, suveniirimüüjad, miimid, kellamüüjad, ehetemüüjad ja sadu muid müüjaid veel.</div>
<div>Siin olles oleme ainult toas istunud ja kaks korda õhtul jalutamas käinud, sest päevitada enam tõesti ei jõua. Meeletu kuumus lihtsalt ei lase välja minna. Pigem eelmistame konditsioneeri saatel toas telekat vaadata.</div>
<div></div>
<div>
<div>Täna läksid teised ranna ääres olevatesse klubidesse ja Top Hilli ööklubisse, mis on (nagu nimigi ütleb) mäe otsas asuv klubi. Meie kõrvalt naabrid ütlesid, et kui nemad seal käisid, siis kell 00.00 oli seal 50 inimesi ja 01.00 oli seal 500 inimest ja peale seda oli lõpuks inimesi ikka tuhandete kandis. Eks me hommikul kuuleme muljeid :)</div>
<div>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/tophill-594x212.jpg" alt="" /></div>
</div>
<div> Klubi näeb siis välja selline, nagu ülemisel pildil näha on. Asub ta siis Budvas, vaatega Aadria merele ning on tunnistatud üheks kõige ilusamaks vabaõhu klubiks Euroopas.</div>
<div></div>
<div>Täna(31 august) oli esimene kole ilm siinoldud aja jooksul. Taevas oli lihtsalt pilves, kraade oli umbes 29 kanti. Muide, tegelt, kes arvavad, et  40 kraadi kuuma on nii hull, neile siis järgnev jutt. Siinne 40 kraadi on nagu meie Eesti 30 kraadi. Seega pole hullu. Õhk on õnneks kuiv, mitte niiske nagu Eesti kuumade ilmade ajal.</div>
<div></div>
<div>Tõestasin ka endale, et ma olen väga õiges kliimas sündinud. Liigne palavus, mille korral higi lahmab pole päris minule. Samas, ma suudaks sellega harjuda. Lihtsalt, mulle meeldib jahedas toas magada ja kui õhk on värske.</div>
<div></div>
<div>Homme hakkame tagasi kodupoole sõitma. Peatume Horvaatias, Ungaris ja Poolas. Mõnes neist kohtades vähem, mõnes rohkem.</div>
<div></div>
<div>Muide, see apartment kus me oleme, selle omanik ütles, et paar päeva tagasi peatus siin aparmentis meie välisminister. Huvitav mis asju ta siin ajas? :)</div>
<div></div>
<div>Alljärgnevalt siis natuke pilte Montenegrost:</div>
<div></div>
<div>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/IMG_2076-594x396.jpg" alt="" /></div>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/IMG_2075-594x396.jpg" alt="" /></div>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/IMG_2074-594x396.jpg" alt="" /></div>
<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/IMG_2073-594x396.jpg" alt="" /></div>
</div>
<div></div>
<div></div>
<div></div>
</div>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/viimane-paev-montenegros/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Meelierutav Hiina</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/meelierutav-hiina</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/meelierutav-hiina#comments</comments>
		<pubDate>Sun, 08 Apr 2012 09:42:20 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Marika R</dc:creator>
				<category><![CDATA[Aasia]]></category>
		<category><![CDATA[Hiina]]></category>
		<category><![CDATA[Omal käel reisimine]]></category>
		<category><![CDATA[Reisijutud maalt ja merelt]]></category>
		<category><![CDATA[Asia]]></category>
		<category><![CDATA[Hong Kong]]></category>
		<category><![CDATA[Macau]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6768</guid>
		<description><![CDATA[Tundub, et ma pole ainus, kes on Euroopast küllastunud ja pööranud pilgud Aasia poole. Niipea, kui nägin superhinnaga Hainan Airways’i pileteid lennuks algusega Riiast erinevatesse Hiina sihtkohtadesse, otsustasin 5* lennufirma teenuse ära proovida ning minna Pekingit ja Shangaid avastama. 
Hong Kongi ja Macaud külastasin eelmise aasta novembris ja soovitan julgelt kõigile neid Hiina eristaatusega linnriike külastada.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/" alt="" /><br />
<img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/Ruins-of-St-Paul-980x735.jpg" alt="" /><br />
<img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/Macau-–-The-Vegas-of-Asia-980x735.jpg" alt="" /></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/meelierutav-hiina/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>UUS! GoTravel Kaubamaja KODUMAAILMAS</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/uus-gotravel-kaubamaja-kodumaailmas</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/uus-gotravel-kaubamaja-kodumaailmas#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 03 Apr 2012 13:33:15 +0000</pubDate>
		<dc:creator>GoMaailm</dc:creator>
				<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<category><![CDATA[GoTravel Tartu büroo]]></category>
		<category><![CDATA[Kaubamaja Osturalli]]></category>
		<category><![CDATA[Osturalli Tartus]]></category>
		<category><![CDATA[Osturalli. GoTravel Osturallil]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6759</guid>
		<description><![CDATA[Sellekevadisel Osturallil on GoTraveli müügiletid üle mitme aasta vahetanud asukohta nii Tallinna kui Tartu Kaubamajas. Otsi uus asukoht allolevatel plaanidel üles!

GoTraveli müügiletid on Osturalli ajal 11-15.aprillil, 2012 avatud:
K – P, kell 9.00-21.00  (Pühapäeval Tartus kell 10.00 – 19.00)

Sooduspakkumisi vaata täpsemalt: gomaailm.ee/osturalli.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/" alt=""/><br /><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/Tallinna-Kaubamaja-Kodumaailma-pilt-980x651.jpg" alt=""/><br /><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/" alt=""/><br /><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/Tartu-müügilett-kodumaailmas-980x735.jpg" alt=""/><br /><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/Tartu-büroo-980x653.jpg" alt=""/><br /><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/04/Tartu-büroo-fassaad1-980x735.jpg" alt=""/></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/uus-gotravel-kaubamaja-kodumaailmas/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Reisikirjanduse õhtu 4.aprillil!</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/reisikirjanduse-ohtu-4-aprillil</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/reisikirjanduse-ohtu-4-aprillil#comments</comments>
		<pubDate>Sat, 31 Mar 2012 10:03:41 +0000</pubDate>
		<dc:creator>GoMaailm</dc:creator>
				<category><![CDATA[Reisijutud maalt ja merelt]]></category>
		<category><![CDATA[Reisiraamatud]]></category>
		<category><![CDATA[Uudised]]></category>
		<category><![CDATA[Go Reisiraamat]]></category>
		<category><![CDATA[kirjandusõhtu]]></category>
		<category><![CDATA[kirjanike maja]]></category>
		<category><![CDATA[reisikirjandus]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6748</guid>
		<description><![CDATA[Elu ja maailma kogenute mõttemängud reisimisest ja reisikirjandusest, meeleolu loova muusika taustal. KÕIK HUVILISED ON KUTSUTUD OSA SAAMA!]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/03/Reisikirjanduse-õhtu-594x415.jpg" alt="" /></div>
<p>&nbsp;</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/reisikirjanduse-ohtu-4-aprillil/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Hawaii Suursaar, Mauna Kea, Kilauea vulkaan ja teised</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/hawaii-suursaar-mauna-kea-kilauea-vulkaan-ja-teised</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/hawaii-suursaar-mauna-kea-kilauea-vulkaan-ja-teised#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 26 Mar 2012 17:51:14 +0000</pubDate>
		<dc:creator>loiteke</dc:creator>
				<category><![CDATA[Ameerika Ühendriigid]]></category>
		<category><![CDATA[Piirkonnad]]></category>
		<category><![CDATA[Põhja-Ameerika]]></category>
		<category><![CDATA[Reisijutud maalt ja merelt]]></category>
		<category><![CDATA[Reisistiilid]]></category>
		<category><![CDATA[big island]]></category>
		<category><![CDATA[hawaii]]></category>
		<category><![CDATA[Hawaii arhipelaag]]></category>
		<category><![CDATA[Kilauea]]></category>
		<category><![CDATA[laava]]></category>
		<category><![CDATA[Mauna Kea]]></category>
		<category><![CDATA[Mauna Loa]]></category>
		<category><![CDATA[Pele]]></category>
		<category><![CDATA[säär]]></category>
		<category><![CDATA[teke]]></category>
		<category><![CDATA[vulkaan]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6636</guid>
		<description><![CDATA[Esmalt viibisin ma seltskonnaga Kauail, seejärel Big Islandil. Esimene on saartest vanim, viimane noorim ja ainus kus laava ikka veel voolab. Moodne geoloogia peab Hawaii teket mitte vähem luulelennuliseks kui Polüneesia legendid ja laulud. Teadus väidab, et 30 milj aastat tagasi kui suured kontinendid olid juba oma tänapäevaste piirjoontega olid Hawaii saared ikka veel kui pelk immitsus pulbitsevat magmat 20 000 jala sügavusel.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>4 milj. aastat tagasi ujutas vedel laava Vaikse ookeani põhja üle. Okkeanilaam nihkus loodesse kandes äsja formeerunud saari endaga. Esimesena tekkinud maakoore mõras tekkisid Kure ja Midway saared. Tänapäeval on selles piirkonnas rohkem kui 130 saart ja laidu, mis kõik moodustavad niinimetatud <em>Hawaii arhipelaagi</em>.</p>
<p>Lähima mandrini on siit oma neli tuhat kilomeetrit ja põhjapoolseimast rohelusse uppuvast <em>Kauaist</em> kuumaastikule sarnase <em>Suursaareni</em> ( Big Island) on linnulennuliselt 700 kilomeetrit. Kõige peadpööritavama faktina on kindlasti see, et need saared on küll geoloogiliselt vennad, kuid nende vanusevahe ulatub kuue miljoni aastani.</p>
<p>Geoloogide hüpoteesi järgi jääb &#8220;kuum täpp&#8221;  Big Islandi all  suhteliselt statsionaarseks ja loodeosa saartekett võib vajuda 3-5 cm aastas, mis on otsene tagajärg mägede suurele massile. Kona rannik küll vajub, kuid <strong>Mauna Loa</strong> ja <strong>Kilauea</strong> vulkaanid lisavad regulaarselt laavat ja seetõttu tekib maismaad juurde. <em>Hawaii on ainus USA osariikidest, kus  looduslikult territooriumit juurde kasvab. </em></p>
<p>Big Islandi juurest 20 miili kagus on lainete all 3000 jala sügavusel ootamas <em>Loihi ehk Seamount</em>, üle ookeanipinna kerkimist ja saare kauni nimetuse väljateenimist. Sagedased pursked on toonud seda saart pinnale aina lähemale.</p>
<p>Suursaar, Big Island, vahel ka vaid Hawaii saareks kutsutu, on teistest vanematest kasuvendadest kõige unikaalsem. Miks? Kõgepealt suuruselt maailmakaardil paistab Suursaar teiste hulgast välja oma 4,038 ruutmiiliga, mis moodustab 63 % Hawaii osariigi territooriumist.</p>
<p>Võimas <em>Mauna Kea mägi</em>, endine vulkaan, kõrgub saare keskosas ja on seal eksisteerinud juba ligi 3000 aastat. Igavesti valge lumemüts teenib Mauna Keale  õigustatuna välja maailma kõrgeima nimetuse. Kilauea, saare ja ka maailma kõige aktiivsem vulkaan, purskus 1983 aastal ja on sellest ajast olnud püsivalt aktiivne. Teada on, et viimase 1000 aasta sees on mägi pursanud igas sajandis korra. Ajaloo vältel on registreeritud 61 purset.</p>
<p>Hualalaid peavad teadlased pea suikvel olevaks. Mauna Loa peatipu kõrval mäe ühel küljel kasvab veerust välja väiksem tipp, kuid ohtlikum kutsutud Pu’u Wa’awa’a. Oma 3967 jalga kõrge tipp on vaid väheke lühem aga äärmiselt aktiivne. Obsidiaani hulgad on siin suured, suuremad kui üheski teises paigas Hawaiil.</p>
<p><em>Mauna Loa</em> (Pikk Mägi) kõrgus on märkimisväärne &#8211; 13 679- kuid pole see ta kuulsuse põhjuseks. Aktiivne vulkaan 60 miili piik ja 30 lai, on moodustunud 10 000 kuupmiilisest raudkõvast laavast, mis teeb tast <em>kõige tihedama konsistentsiga ja massiivsema mäekoonuse maailmas</em>. 1950. aastal purskus tohutu laavakogused Mauna Loa tipust ulatudes 6750 tuhande jardini aaastas ja moodustas seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva. Seejärel kattis laavaväli 35 ruutmiilise maa-ala. Õnneks polnud suuremaid purustusi kuigi Honokua külad olid osaliselt rusud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli võrrelduna eelviimasega pisike ometi põhjustas see fontääne kraatris ning tulekardinaid ida veerul.<br />
Madalaim saare tippudest <strong>Kilauea</strong>, tõuseb ainult 4078 jalga. Ta nimi tähendab rahutust ja tegelikkuses ta ongi<em> maailma kõige rahutum vulkaan</em>. Viimase 100 aasta jooksul on ta pursanud keskmiselt üks kord iga 11 kuu kohta. Hawaiilased usuvad et Pele -tulejumalanna asustab igat Hawaii vulkaaniketi vulkaani, kuid ta kodu asuvat Halemaumani kraatris Kilaueal. Kilauea on ka kõige paremini teaduslikult uuritud maakeral oma alalise observatooriumiga, mis ehitatud kraatri servale. Laavavoolud võivad tekkida aladelt, kus varem pole olnud aktiivseid purskeid.</p>
<p>On arvestatud et järgmine purse võib esineda Puna piirkonnas. 1959 aastal ärkas ellu Kilauea Iki kraater, seda pärast 91 aastat suikumist. Kuigi voolud sellest polnud eriti suured tekkisid ometi fumaroolid kraatri servadelt , mis ulatusid 1900 jala kõrgusele. Kilauea on olnud väga rahutu eriti viimase paari aasta jooksul. On toimunud purskeid igas kuus korra ja arvatakse neid jatkuvat veel pikaks ajaks. Suurimat aktiivsust on üles näidanud Pu’u O’o kraater. Igaüks kel võimalik seda meeldejäävat loodusnähtust näha võib olla õnnelik ja ligipääs vulkaani lähedale on suhteliselt lihtne.</p>
<p>Saare ehitajaks peavad hawaiilased oma jumaldatud tulejumalannat Pelet. Jumalanna nimi tõlkub otseselt kui ”vulkaan”; “tulepüünis” või “laavapurse”. Kui jumalanna vihaseks sai nuttis ta tulepisaraid, mis langesid maale ja jahtudes moodustasid maa. Vulkanoloogid ütlevad, et saarekett on hiiglaslik küngas jahutatud basaltlaavat ümbritsetud biljonite polüüpskelettidega, millest on moodustanud korallriffid.</p>
<p>Hawaii saared on kilpvulkaanide koonused, mis purskuvad nõrgalt ning vulkaaniline materjal kuhjub seetõttu väljavenitatud kilpkonna sarnaseks kilbiks. Suursaar on suurepärane näide kilpvulkaanist. Niipea kui laava ulatub merepinnast üle, hakkab selle kaal vajutama pitserit maapinnale. Lõplik kraater moodustub siis kui laavatuub, mille kaudu magma maapinnani ulatub sulgub. Rohkem purskeid saab toimuda vaid perioodiliselt ja need katavad juba olemasoleva saare kui härmatis titaanlikul koogil. Tuul ja vesi võtavad võimust järgnevalt. Niinimetatud välisjõud skulptureerivad kaljulõhedes ja orgudes. Kõik ümar ja sile muutub aastatega sakiliseks.</p>
<p>Laavat Hawaiil leidub kahesugust ning Hawaii laavatüübid on saanud maailmaulatusega geoloogilisteks terminiteks. Nad on välimuse järgi vähese erinevusega, kuid keemiliselt koostiselt pea samad. A’a tüüp on kare ja okkaline ja võib kergelt rebida iga jalanõu puruks. Kui kukud võid koheselt kuulda ta nime iseenda suust. Pahoehoe lainetav köieline laava näeb välja kui põlenud inetu pannkook või vastupidi end fantastilistesse kujunditesse vorminud. Siin võib leida mitmeid laavamoodustisi nagu näiteks peridots, roheline, pärliline kivi nn “Pele teemant”, või selge valget puuvillapuhmast meenutav “Pele juus” või hall sambliku sarnane “Hawaii lumi”, mis katab vanemaid laavavoole.</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/hawaii-suursaar-mauna-kea-kilauea-vulkaan-ja-teised/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
		<item>
		<title>Niagara ja USA</title>
		<link>http://blog.gomaailm.ee/niagara-ja-usa</link>
		<comments>http://blog.gomaailm.ee/niagara-ja-usa#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 26 Mar 2012 17:24:14 +0000</pubDate>
		<dc:creator>loiteke</dc:creator>
				<category><![CDATA[Ameerika Ühendriigid]]></category>
		<category><![CDATA[Omal käel reisimine]]></category>
		<category><![CDATA[Pildiblogid]]></category>
		<category><![CDATA[Põhja-Ameerika]]></category>
		<category><![CDATA[Reisijutud maalt ja merelt]]></category>
		<category><![CDATA[Niagaara juga]]></category>
		<category><![CDATA[Niagara Falls]]></category>
		<category><![CDATA[USA]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://blog.gomaailm.ee/?p=6732</guid>
		<description><![CDATA[Meie reis USA-sse ja sealt lipsamisi ka Kanada suunas algas oktoobrikuisel vihmasel reedel. Lennukiga üle Atlandi ja tagasi, nii nagu see ikka käib. Seekordne oli aga omapärane, sest läksime ilma reisibüroode abita, iseseisvalt, ise organiseerides, korraldades ja makstes.]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/03/102-2-980x597.jpg" alt="" /><br />
<img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/03/128-980x651.jpg" alt="" /><br />
<img src="http://blog.gomaailm.ee/files/2012/03/185-980x651.jpg" alt="" /></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://blog.gomaailm.ee/niagara-ja-usa/feed</wfw:commentRss>
		<slash:comments>0</slash:comments>
		</item>
	</channel>
</rss>

