Mexico City rohelised taksod

Katedraal Mexico City peaväljaku Zocolo ääres

Templo Mayor on säilinud ja väljakaevatud asteekide linna Tenochtitlani asukoht, millest tegelikult ongi Mexico City linn alguse saanud.

Takod - Lonely Planeti poolt soovitatud restoranis; maitsetu maisijahust pannkook, koos rohelise salatiga ning haisva juustuga - maitses jubedalt.

Mole Poblano - vanade asteekide söök - kanakints uputatud pruuni kastme sisse, mida nimetatakse shokolaadiks - lääge ja tšilline möks. Taaskord - maitses jubedalt.

Katedraal Mexico City peaväljaku ääres

Suur Mehhiko lipp keset Mexico City peaväljakul

Kaktus versus auto

Teotihuacan - kuulsaim kunagine asteekide linn; taamal Päikese ja Kuu püramiidid; allee pikkus üle 4 km. Asub Mexico City lähistel

Teekonna algus Päikese püramiidi otsa; punaste pükstega tüdrukul on märgiline tähendus kõrguse näitamisel. Teotihuacan

Poolel teel Päikese püramiidi otsa; Teotihuacan

Vaade alla Päikese püramiidi tipust; Teotihuacan

Kuu püramiid Teotihuacanis

Teel Mexico Cityst bussiga Oaxaca`sse. Vaated bussiaknast olid imelised, kuigi bussijuht täiesti kihutas nendel mägistel teedel, mis oli pisut kõhe.

Oaxaca linnatänav

Vasakul Oaxaca stiilis hommikusöök - pruun shololaadi nime kandev kaste koos pannkoogi sarnase ollusega, paremal Ameerika stiilis - see kõlbas süüa ka.

Mandariinipuu

Sinised agaavid, millest tehakse tequilat. Teistest agaavidest tehakse mezcali, mis on tequila sarnane jook. Muuseas Mehhiko tequila on pigem likööri sarnane, kui see mida meie teame :)

Mõned agaavid olid lausa hiigelsuured. Tegelikult kasvab Oaxaca piirkonnas ligi 40 erinevat agaavi sorti.

Torukaktusi kasvatatakse Mehhikos igasuguste piiretena, ka näiteks loomade karjamaal piirdeaiana.

Tomatisupp, milles on tortilla ribad, kohalik juust ja kaktuse või avokaado tükid. Maitses hästi. Oaxaca

Külm avokaado püreesupp praetud krevettidega. Maitses väga hästi. Oaxaca

El Tule - 2000 a vanune puu. Kusagil Oaxaca lähistel külas.

Mitla - kunagise sapoteekide kuulsa linna varemed; kusagil Oaxaca linna lähistel

Spoteekide müürid on kõik laotud ilma mörti kasutamata; Mitla

Cancuni hotellitsooni rand; Kariibimeri oligi nii sini-sinine nagu ma oma ettekujutluses olin arvanud.

Laudlina pole vajagi - söögilaud Cancuni Fishermani restoranis

Xcareti pargis oli palju eksootilisi loomi ja linde. Taamal täiesti elusad papagoid; Cancuni lähistel

Kas selliseid loomi võis Xcareti pargis vabalt ringi liikumas näha

Vaade Xcareti pargile 80 m kõrguselt tornist

Flamingode aed Xcareti pargis

Delfiinid Xcareti pargis

Rand Xcareti pargis, kus sai ujuda ja lihtsalt sulistada.

Kanafilee Kariibimere moodi. Maitses nagu kana ikka, ei midagi erilist. Xcaret

Spagetid mereandidega. Maitses väga hästi. Xcaret

Täiesti ausad looduslikult puud otsas kasvavad banaanid; Xcaret

Xcareti päeva lõpetab igal õhtul toimuv suurejooneline show, mille käigus esitletakse läbi tantsu ja muusika Mehhiko ajalugu ning erinevate piirkondade rahvariideid ja traditsioone.

Caribbean Princess viis meid Isla Mujerese nimelisele saare tuurile; Cancuni lähistel

Isla Mujerese rand; Cancuni lähistel

Tagasisõit Isla Mujereselt läks lausa tantsusammudega, esireas tuurijuhid.

Suveniiride väljanäitus kodus - erinevat sorti tequilasid, mezcali, obsidiaanist (must vulkaaniline kivim) päikesejumala kuju, kariibimere liiv koos merekarpidega, asteekide kalender ... ja pildilt on puudu veel indiaanlaste käsitööna tehtud punane vaip.