Minu Hiina – reisi planeerimine
EI ja veel kord EI, ma ei kirjuta ja ei kavatse kunagi ka kirjutada raamatut peakirjaga Minu Hiina (loodan, et kirjastajad Petroned ei pane pahaks, et kasutan pealkirja just sellisel kujul). Kuigi mulle perekond Petrone “Minu” raamatusari meeldib, ei ole ma niivõrd andekas kirjutaja ja kui ma ka seda oleks, siis kolme nädalaga ei koguks ma piisavalt ainest, et sellest raamat kirjutada. Küll aga olen ma suuteline edukalt blogi pidama.
Jätan raamatu kirjutamise au neile kallitele kaasmaalastele, kellele Hiinaga suuremad kogemused, kui kahel algajal seljakotituristil*.
Idee Aasiasse reisimisest on mulle kogu aeg meeldinud. Aasia tundub huvitavam, kui vana ja hea (loe turvaline ja igav) Euroopa või kõigi unistuste maa - Ameerika (maa, kus voolvad piimajõed ja kõrguvad pudrumäed, vähemalt osade arvates).

Draakoni aasta alguses andsin ma enesele lubaduse – oktoobrist kuni novembrini seiklen ma Hiinas, mitte üksi ikka kaksi, koos oma hea sõbraga.
Minuga oli lihtne ja Hiinal polnud vaja mulle ennast müüa. Ma olin põhimõtteliselt langetanud juba oma otsuse ning Hiina tundub just olevat minu jaoks see õige koht, kust alustada oma Aasia kogemuste kogumist. On ju Hiina niivõrd suur, laiudes enam kui üheksal miljonil ruutkilomeertil ja olles seega suuruselt neljas ning kus elanike arv küünbib tugevasti üle 1,25 miljardi inimese. Riik, mis on kultuuriliselt, ajalooliselt, klimaatiliselt ja kulinaarselt mitmekesine.
Raskemaks pähkliks ostus aga hoopis sõber, keda vaatamata odavatele lennupiletitele, polnudki niivõrd lihtne kaasa meelitada. Kuigi internetist leitud soodsad piletid algusega Tallinnast läbi Riia ja Brüsseli või siis Berliini otse sihtkohta ja Tallinna tagasi olid pisut enam kui 400€, ei olnud piletite hind määrav. Aasia ei olnud lihtsalt tollel hetkel silmapiiril. Tänu Vimeo paarile ilusale videole Shanghaist ja Hong Kongist, sai idee maha müüdud.
Nüüd aga hakkab planeerimine pihta. Paika on vaja panna täpne marsruut, kuidas liigume, kas rongiga või lennukiga või hoopis bussiga ja kuhu tahame minna ning mida näha? Kus ööbime, kas odavamas ja mõnevõrra kallimas? Arvestada tuleb aga sellega, et kogu reisi eelarve on 3000€.
—
Olen algaja seljakotiturist, kes on harjunud puhkama ja “seiklema” vanas ja turvalises Euroopas või nn lääneühiskonnas, näpuotsas vaid kohver, ID-kaart või pass ja rahakott.
Olgu siinkohal öeldud, et kõik head soovitused on oodatud ja teretulnud!
loading...