Olen kolmandat paeva Vene Foderatsioonis, Altai Vabariigis. Siin elavad venelased (56%), altailased (30%), kasahhid (6%), telengiidid (1%) jt, kokku u 200 000 inimest. Aga eks igal pool ole ka eestlasi. Ulaanbaataris kohtasin Jaanus Piirsalu, kusagil siinkandis, teel Kasahstanist labi Venemaa mongooliasse, peaks olema yks pohjamaine motomeeste seltskond, kellega koos soidab ka mu nimekaim Tiit Rand ja [...]
Peale iga pikka reisi tuleb esmalt keha kinnitada. Läksin poodi ja olin peale Mongoolia kauplusi tõsiselt üllatunud – siin on ju pea kõik samad asjad müügil, mis Eesti külapoeski. Lisaks veel pudelis aigaag ja no muidugi viina- ja õllesorte palju rohkem. Ostan ühe saia, tüki juustu ja pudeli „Siberi krooni“ nimelist õlut. Eine murul toimub [...]
Pärast urianhailaste naadami külastamist, hakkame linnast välja sõitma. Põhimõtteliselt saaks Olgiist lahkuda Ulaanbaatarisse, see sõit võtaks lennukiga aega 3 tundi, bussiga vähemalt 2, veoautoga 3 ööpäeva. Siit saaks kaks korda nädalas lennukiga Almatõsse (igaks juhuks on mul isegi Kasahstani viisa olemas). Mina lähen aga Venemaa poole, Altai Vabariiki, piirini on ca 120 km. Pagana kahju [...]
Keegi estraadiartist laulis kunagi, et „juulikuus lumi on maas“ ja „sa oled kummaline“ või olid sa „imeline“. Sai siis täna oma käega see juulikuine lumi Altai mägedes ära katsutud. Ega seda lund väga palju enam alles ei olnud. Mõned kõrgemad tipud, kust vta kunagi ei kao ja siis madalml kaljulõhedes jm, kuhu päike vähem peale [...]
Kolme tunniga tõi Aero Mongolia tutikas Fokker mind 1636 km kodule lähemale – Olgiisse. Lendasime üle suure osa Mongoolia Et oli tüüpiline Mongoolia helesinine pilvitu taevas, sai aknast välja vaadates suurepärase ülevaate kogu sest suurest maast – stepp, käänulised jõed, noolsirged teed, helesinised järved, pisikesed aimaagikeskused, erinevat värvi mäed, lõpuks lumiste tippudega mäed. Vahetult enne [...]
Tegin täna Ulaanbaataris „vene päeva“. Esmalt käisin linnas ringi sihiga pildistada kõike vene- ja sovetipärast. Materjali jagus küllaga. Ja ma ei räägi hiigelsuurest, pea terve kvartali enda ala võtvast Venemaa saatkonnast südalinnas.
Moskvas tahtsin enne Mongooliasse lendu Nikolai Roerichi muuseumis käia, aga paraku ei jõudnud, sest lõunasöök sõpradega venis pikaks. Täna hommikul enne Olgisse lendamist otsisin üles Roerichi „Šambala muuseumi ja kunstiinstituudi“, mis asub Rahu avenüüd pidi ida suunas, umbes kilomeeter Kempinski hotellist edasi. Sel kohal paiknes 1926-27 Roerichi ekspeditsiooni peakorter. Algul tundus, et majja ei pääsegi, [...]
Täna varahommikul saatsin oma reisikaaslased Aeroflotiga kodu poole. Sajab vihma ja mina olen siin nagu üksik mongol stepis ja ümisen omaette oma kurba ja venivat laulu.
Naadam on suurimaid pidustusi Mongoolias. Nii on see olnud juba ammu enne Tšingis-khaanigi. Nö ametlik nimi on sel üritusel Eriin Gurvan Naadam ehk kolm meeste mängu. Need mängud on ratsutamine, vibulaskmine ja maadlemine. Tegelikult on tänapäeval ratsutamine põhiliselt poisikeste amet ja vibu lasevad ka naised. Aga naadam on sellele vaatamata vahva pidu.