Bulunkuli külakeses käisin eelmisel korral 2004. aasta sügisel. See on koht, mis astatega palju ei muutu. See on endiselt jumalast (või Allahist) mahajäetud paik natuke lääpas majadega. Inimesed on ikka needsamad vanakesed ja vägavanakesed. Olin võtnud kaasa oma 2004. aasta reisi pildid Bulunkuli küla elanikega. Hakkasingi nüüd alustuseks neid kunagi kohatud inimesi üles otsima.
Magasin ülihästi. Nägin undki, esimest korda vist siin mägedes. Nägin, et mu tütar Helena on hobune, kes meie telki sööb. Hakkasin hobust ära ajama. Siis raputas Helena mu ärkvele ja küsis, mis on, et miks ma teda telgist välja trügin. Hommikul ilus päiksepaisteline ilm. Aga sel korral see meid eriti ei rõõmusta. Eile õhtul siia saabunud [...]
Marco Polo kirjutas XIII sajandil Pamiiri mägede kohta: “See kõrgmaa laiub tervelt kahetestkümne päevatee ulatuses. Kogu selle aja sees ei ole leida ühtegi elamut ega mingit peavarju. Ränduril peab endal toidumoon kaasas olema. Kõrguse ja külma tõttu ei ole näha ühtegi lindu. Ja teadke, et kõva külma tõttu ei ole tuli siin nii hele ega [...]
Francis Chichester, mes kes sõituis esimesena üksinda ilma peatusteta ümber maailma, kurtis oma raamatu igal teisel leheküljel, kui raske tal on ja kui halb ta tervis on. Kui lugesin seda noore mehena, siis kirusin, et no mis sa lähed lähed sinna raskele reisile, kui nii põdur oled. Nüüd on mul endal aga natuke Chichesteri tunne – raske on [...]
Magasin suhteliselt hästi, aga kusagil kella viie paiku öösel tuli ikka väike peavalutablett ära süüa, kuklas tuikas. Kell 7 ärkab kogu laager. Mina magasin sügavalt, aga osad olid kuulnud kivivaringut meie telkimispaiga lähedal, varing on hommikul selgesti näha. Õhku on parasjagu nii vähe, et ühtegi üleliigset liigutust etha ei viitsi. Poole kümneks saame pesktuks ja [...]
Kesk-Aasia on vaieldamatult hobuste kodumaa. Siinsetes steppides ja mägedes on hobused tööd teinud, sõda pidanud, peremeestele au ja kuulsust toonud nii kaua kui inimesed mäletavad. Esimesete kodustatud hobuste ellased on ilmselt pärit just siitkandist – Prževalski hobused ehk takhid. kõikjal Kesk-Aasias on hobused tänini igapäevaselt tegevuses. Turkmenistani Akhal-Teke hobusetõug on üks hinnatumaid maailmas (neid on [...]
Vaatamata pikale sõidule ja magamatusele otsustasime, et läheme täna hommikul ikka plaanipäraselt edasi – kell 9 sõidame kahe UAZ bussi ehk tabletka või leivapätsiga (kuidas neid kusagil kutsuti) Batšori, et sealt homme hommikul ratsamatka alustada. Aga meie plaanid pole selle reisi esimesel etapil määratud plaanipäraselt täituma.
Sellist ööd ei ole mu elus vist varem olnud. Ootasin oma reisikaaslasi, kes olid bussiga teel Dušanbe lennujaamast Horogi. Tee on pikk ca 730 km ja võtab praegusel aastaajal 14-18 tundi. Olen seda trassi nüüd kolm korda sõitnud ja iga kord väikest pelgu tundnud, sest mägiteed on kohati päris kitsukesed, vee poolt ära uhutud või [...]
Kõik asjad ei ole ikka nii nagu soovmõtled. Arvasin siin üleeile, et Leniniga on Horogis nüüd igaveseks kõik. Et võeti rajoonivalitsuse hoone eest maha ja lõhuti tükkideks nagu Dušanbe oma. Aga tutkit! Tariti too puuslik lihtsalt varjulisemasse kohta äärelinnas. Kogu nõukogude aega suhtuvad pamiirlased kohe hoopis-hoopis teisiti, kui meie. Ka haritud ja kenad noored inimesed. [...]