Postimees, 15. veebruar 2013
1995. aastal kohtusin Tongatapu saarel Nukuʻalofa linnas mehega, kelle nimi on ʻAhoʻeitu ʻUnuakiʻotonga Tukuʻaho. Ta võttis mind vastu oma kodus, jalas lühikesed püksid, seljas T-särk. Elutoa laes tiirles laisk ventilaator ja püüdis pisut leevendada troopikakuumust.
Eile külastasime siis üht väga kuulsat kohta siin Uus-Meremaal. Koha nimeks on WAI-O-TAPU, mis tähendab kohalikus keeles sacred waters ehk pühad veekohad
Aime Hanseni reisidel põhinev novellikogu „Jaipur-Delhi-Himaalaja: reisikohvrist leitud lood“ nimetati 2008. aasta Eesti parimaks reisiraamatuks. Nüüd on Aime valmis saanud raamatu oma elust Uus-Meremaal: „Uus-Meremaa sõnas ja pildis“. Tegelasteks on keelt suust välja ajavad maoori sõdalased, suitsevad vulkaanid, mulksuvad mudakatlad.
Mul avanes võimalus eelmisel sügisel rännata Austraaliasse. Seiklusi oli mul seal palju ja nüüd tahaksingi mõned paremad palad ka teiega jagada.
Esimesena postitan loo sellest, kuidas tsüklon Yasi veebruaris Austraaliat ründas ja kuidas mina otse selle kurja tsükloni keskele jäin. Elasin sel ajal väikses linnas nimega Tully, mille kohta Austraalia ajalehed pärast tormi kirjutasid: "Tully was a scene of mass devastation" . Kindlasti oli see kogemus üks nendest, milleta mu reis teiselepoole ma...
Kuna olime liikumas Western Australiast tagasi idakaldale, otsustasime käia ära ka Great Ocean Roadil. Kaardilt vaadates tundus see 250 kilomeetrit meile ühepäeva seiklusena. Kuid külastades igat võimalikku linna ja vaatamisväärsust seiklesime seal kaks päeva, mis oli isegi vähe.
Eelmistes blogides on räägitud Kesk-Austraaliast, kui igavamaist kohast, seepärast lisangi mõned pildid, et seda müüti ümber lükata. Uluru-Kata Tjuta rahvusparki tuleb osta pilet, mis kehtib kolm päeva. Sellega saad kordi käia vaatamas päikesetõuse ja loojanguid ning matkamas erinevaid radu.
Olen nüüdseks Austraalias olnud juba peaaegu poolteist aastat. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas, mis hõlmab üle 7,6 miljoni ruutkilomeetri. Mis on peaaegu sama suur kui Ameerika Ühendriigid ning umbes 2/3 Euroopast, seega suhteliselt suur riik. Keel, mida siin kõneldakse, on inglise keel ja rahaühikuks on dollar. Vastupidiselt suuremale osale maailmale on siin vasakpoolne liiklus, mis mulle juba tundub täiesti tavaline. Pigem parempoolne liiklus tundub veits imelik. ;)
Enam kui kuu Uus Meremaal on uskumatu kiirusega möödunud. Nüüdseks olen mõneks ajaks stand by positsioonil, et teenida veidi elatist. Kuid aeg, mis eelnes sellele, oli küll lühike, kuid sisutihe ja mälestuste pagasisse on lisatud kuhjaga uusi hetki ja emotsioone. Lühidalt öeldes VÕRRATU, justkui tõeline muinajutt!
Käes on 26. November, istun Attomic Shuttle bussis, mis viib mind Arthur´s Pass Rahvusparki. Asub see lõuna saare suhtleliselt keskpunktis, 158 km Christchurchist. Pole veel nädalatki siin mail mööda saatnud, kui ei suutnud enam oma kirele vastu panna ning otsisin väljapääsu loodusesse. Selleks ma siia ka olen tulnud, et näha seda tõeliselt uskumatut väljapool linnapiiri! Kuidas aga ma nii kaugele üldse oma teekonnaga jõudsin?
Pärast 5 kuud kodust eemal viibimist, on elu Austraalias endiselt super. Esimesed 3 kuud Western Australia ja Northern Territory, viimased 2 Northern Territory Nitmiluk National Park. Aussiest töökaaslasel Kym'il (nagu ka kõigil teistel austraallastel) polnud aimugi, kus kohas on Eesti. Estonia seostus temale hunniku lume, oravate ja suurtes kogustes viinaga.
