Viimane päev Montenegros on natuke kurb. Naudime veel natuke rannamõnusid, head sööki, homemade limonaadi rannas ning asume asju pakkima, et liikuda tagasi kodu poole. Enne aga külastame teele jäävaid riike, mis siia tulles muljet avaldasid. Vahepealsetest tegevustest siis ka natuke.
Idee teha üks pikem jalgrattamatk hakkas mu peas tasapisi kuju võtma juba pool aastat varem. Mina, kes ma olin ennemalt rattaga sõitnud terve elu jooksul kokku võib-olla ainult paarsada kilomeetrit ja nüüd siis selline idee. Ei teagi täpselt, mis seda ajendas. Võib-olla lugesin kuskilt midagi sarnast või kuulsin kellegi käest lugusid. Igatahes mida aeg edasi seda tõsisemalt ma sellele mõtlesin kuni see muutus juba lausa kinnisideeks. Ja nagu selliste asjadega ikka tavaks on, kui miski sinu peas ...
25. august käisime Bar'i vanalinnas, mis oli niiiii armas! Kahjuks jäi 2000 aasta vanune oliivipuu aga nägemata, sest me lihtsalt ei leidnud seda üles.
Igaljuhul kõndisime ülesmäkke ning jalutasime vana linna varemetes. Seal oli nii kirikuid, kabeleid, esinemisplats kui ka igasuguseid juba ammu lagunenud ehitisi. Nautisime vaadet, mis igalpool avanes ning õde pani kirikus ka küünla põlema.
Õhk oli selline vastik ja niiske - nagu siis, kui Eestis 33 kraadi sooja oli eelmine suvi. Ainult, et m...
Kinnistute omanike iseteadvus oma privaatsuse paremustamisest on meid rannaääres viinud seisu, et teinekord ei saa enam vabalt kõndida ja loodusmaastikku pildistada. Kui Nõukogude ajal piiras okastraat ja hoiatav märk tulistamise ohust, siis täna põrkume tahvlile ERAVALDUS.Kui maaomanik on märkinud telefoni numbri, saab sõidukiga sisenemiseks küsida luba.Jalgsi randa minekuks pole aga tarvidust helistamisega omanikku tülitada. Ranna ja kalda kaitse seadus kohustab kinnisasjade omanikke ja valdaj...
2011 aasta juulis käisin reisil Balkanimaades. Kuna reisisin koos mägimatkajatega, kes läksid vallutama kolme mäetippu, siis Aadria mere ranniku ilu eriti nautida ei saanud. Selle asemel olime mägedes, mis jätsid oma ilu ja muutliku ilmaga kustumatu mulje.
Viimati kui hakkasime tallinnast tartu sõbra poisi sünnipäevale sõitma siis juhtus selline asi et nii umbes mäo ristis sai üheskoos hoopis otsustatud et läheme hoopis nädalaks euroopasse. Kuid enne kuimeiloli selge et millisesse euroopa riiki me liigume sai auto nina keeratud pärnu peale. Enne lätit sai otsustatud et reis saab olema pikk ja suundume Hollandisse.
Saksamaa turismibüroo tutvustab erinevaid jõululaatu. Olenevalt piirkonnast kutsutakse jõululaatu eri nimedega: jõululapselaat, advendilaat või hõõgveinilaat. Kirevate müügillettidega moodustavad need laadad jõulutraditsioonide lahutamatu osa.
Edasi suundusime Oandu suunas, et leida üles sealne Koprarada ja võtta teinegi geopeituse aare. Mida lähemale me Koprarajale jõudsime, seda harvemaks jäid pilved. Täiskuu pakkus lõpuks täiuslikku tänavalgustust. Naersime, et kuu on looduse ledlamp, mille suunas on täitsa paslik sellisel ööl ulguda :)