Saades 17 aastaseks selle aasta märtsis, sain sõpradelt reisituusiku Pariisi. Ööbimiskohaks oli hotell Massy - Palaiseau, väga lahedalt läks see reis, niipalju uut sai nähtud. Kuid põhiline tähelepanek, sa võid osata inglise keelt, sa saad Pariisis väga hästi hakkama, kuid äärelinnas ei osata sind isegi McDonaldsis teenindada, ning ei saa keegi sinust enam aru...
EI ja veel kord EI, ma ei kirjuta ja ei kavatse kunagi ka kirjutada raamatut peakirjaga Minu Hiina (loodan, et kirjastajad Petroned ei pane pahaks, et kasutan pealkirja just sellisel kujul). Kuigi mulle perekond Petrone "Minu" raamatusari meeldib, ei ole ma niivõrd andekas kirjutaja ja kui ma ka seda oleks, siis kolme nädalaga ei koguks ma piisavalt ainest, et sellest raamat kirjutada. Küll aga olen ma suuteline edukalt blogi pidama.
Jätan raamatu kirjutamise au neile kallitele kaasmaalastel...
Saksamaa turismibüroo tutvustab erinevaid jõululaatu. Olenevalt piirkonnast kutsutakse jõululaatu eri nimedega: jõululapselaat, advendilaat või hõõgveinilaat. Kirevate müügillettidega moodustavad need laadad jõulutraditsioonide lahutamatu osa.
Et kõik ausalt algusest peale ära rääkida, nagu üks tore koolipoiss Agu Sihvka tavatses teha, siis see lugu sai alguse siitsamast GoMaailma blogitamisest. Ühel kenal hetkel oli üles pandud postitus, et Tätte ja Matvere imeline ilmareis ootab hakkajaid saatesse osalema.
Pakkumine tundus ahvatlev, aga Jänes Põues oli sedavõrd suur, et esimese hooga sinna takkakiitmiseks jäigi... Aga ainult nii kauaks kui esimene saade oli eetris olnud ja peale seda siinsamas julgetele pealehakkajatele kaasa el...
Käisime 2010 mais kollektiivselt Naistejooksul ja nii kogunes seltskond, kel Viking Line kingitus - tasuta kruiis Helsingisse. Eks kõik tegid plaane, mida Helsingis teha ja kuhu minna. Valisime sõbrannaga reisisihiks Korkeasaari loomaaia, et seal ehk ikka jagub meilegi kuuma ilmaga varju. Lõpuks nakatas meie idee teisigi. Muidugi uurisime eelnevalt Kauppatori põhjalikult läbi, aga miskit üllatavat me sealt ei leidnud. Ja käisime ka Helsingi Toomkiriku juures. Ilm oli palav-palav ja nii me varjus...
Kuna meie Eestimaa oli pikka aega paksu lumevaiba all ja kevad ei tahtnud kuidagi saabuda, siis kevadeootus ja -lootus saavutas enneolematu taseme. Aga mida polnud, seda polnud. Õnneks ootas ees töölähetus Pariisi. Ja kõik märgid andsid lootust, et sealt me ta leiame. 1. aprilli õhtul jõudsime kohale koos mahajääjate soovidega - tooge meile kevadet kaasa.
Püüdsime jäädvustada kõikke kaunist lisaks kevadele.
4.4.-11.4.2011
See aasta tuli kevad mulle teisiti. Kevad Zürichis on kirsiõite sadu, roosasid ja valgeid õisi tulvil põõsad, päikesest põlenud inimesed, lõunastajaid täis terrassid, rahvast pungil järvekaldad, pidevalt kella helistavad jalgratturid, paate täis järv, laste jäätisest tilkuvad sõrmed, suurte kottidega ostlejad, kihav ööelu...
Külastasin oma au-pairina töötavat õde, tänu kellele oli ööbimine tasuta. Hostlite hinnad algasid hostelworldis 35 eurist öö kohta, mis on suur EI minus...
1989. aasta novembrikuul kostis ilmale kõmuline uudis: Ida-Saksamaa piirivalvurid rahvast Lääne-Berliini sõitmast enam ei takista. Seega oli Euroopa ajaloolisele murdele avalöök antud. Detsembrikuu 22. päeva hommikupoolikul jõudsin rongiga Berliini Zoo raudteejaama. Selle päeva pärastlõunaks oli ajaloolise Brandenburgi värava ajalooline avamine välja kuulutatud.
