Järg eelmistele Aafrika lugudele: Accra-Lome-Cotonou ja Cotonou-Lagos-Calabar. Need kirjeldavad seiklusi Ghanas, Togos ja Beninis. Edasi viib reis Nigeeriasse ja Kameruni.Vaata kogu artiklit
Seoses sellega, et ei ole veel konkreetseid kokkuleppeid laevadega, ning Oktoober aina läheneb olen hakanud uurima kuidas Ghanast bussidega Euroopasse saaks. Niiet kui kellegil peaks veel olema plaan Lääne-Aafrikas ühistranspordiga ringi seigelda siis järgnev on kindlasti abiks!
Vesiste teemade jätkuks. Kellele vihmaperioodi ajal Accra tänavatel suplemine piisavalt elamusterohke ei tundu võiks ette võtta retke Ghana Lääne-Regiooni – nimelt seal, üpris Elevandiluuranniku piiri lähedal on keset järve väga ehe teivasküla puidust tänavatega. Vihmaperioodi ajal küll järve vesi tõuseb ning sellega seoses mõni tänav peitub vee alla, kuid kohalikke see palju ei morjenda – saab ju sõbra poole minna alternatiivselt paadiga.
Kuna minu Euroopasse naasmine Filipiinide kaubalaevaga on saanud mõningaid tagasilööke (mind laevale võtta lubanud kaptenil on telefon juba pikemat aega väljas) ning poolakategagi ei lähe paremini (nemad lihtsalt ei vasta enam mailidele), siis otsin alternatiivset transporti.
Arvestades, et Guinea lahe kaldal on kaks vihmaperioodi aastas, võiksid inimesed ju vihmaga harjunud olla.
Aga ei, iga troopiline sadu Accras tekitab sama seisu nagu iga-aastane ootamatu lumi New Yorgis: mitte miski ei suju enam. Oleks vale öelda, et vihmaga kaasneb kaos - see kaos lihtsalt muutub: kui varem jäid inimesed hiljaks, siis nüüd ei tule nad enam üldse, takso ei sõiduta sind ka palumise peale ja plantaanimüüjad on võtnud aja maha - tsurr. Eurooplaste jaoks kujutab selline vihm selge...
See väike jupp Burkina Fasot, mis Ghanasse sõites nägime jättis väga hea mulje. Yldse tagant järele mõeldes tundub see Prantsuskeelne Aafrika kuidagi Coolim.
Burkina Faso ning Ghana piiriületus oli aeganõudvaim kogu reisi jooksul. Jõudsime sinna just tööpäeva lõpus ja nii pidime jääma ööseks.
Mali maastik on savine ja savanniline
Just Malis saime aru kui väärtuslik selline autoretk läbi kõrbete tegelikult on sest läbitud riike eraldi külastades jäänuks me ilma sellest suurepärastest värvide mängust:
Enne Mauritaaniasse sienemist juhtusime kokku Kudu Ekspeditisiooni tegelastega.
Nad tilkusid ükshaaval ühte Lääne-Sahaara bensiinijaama, milles oli kohvik. Tulid kohale, ütlesid, tere, rääkisid british`it, fikseerisid silmanurgast meie autonumbri ja tegid omad järeldused.
Nad olid rentinud tsiklid, et läbi kiivrivisiiri oma silmaga Aafrikat vaadata. Varuosi vedav kamba peamehaanik soovitas meil Accrast kindlasti Milly`s Backjard üles otsida, mis meil koba peale õnnestus alles kuuendal kuul. ...
Aga Sahaara oli chill –sõna otseses mõttes.
Pärast kõigutavat laevasõitu Tarifast Tangeri. Pärast Maroko täistuubitud linnu ja ööd roolis. Ja pärast hommikust kohvi mingi bensiinijaama teemajas selgus, et Sahaara on jahe. Päike justkui kütab, aga efekt on näiline. Või siis sõnaselgelt: kui sa ennast korralikult riidesse ei pane, saad kopsupõletiku. Kopsti.