Soomaal asuvast kunagisest Toonoja külast on saanud mu talvine ja suvine lemmikpaik, kuhu minna oma “patareisid” laadima. Täielik vaikus, vaid Toonoja oja vulin ning puude kohin rabasaarel. Toonoja on vana muinasküla, mis paiknes soosaartele laiali pillutatult. Tänapäeval ei kohta selles endises külas enam ühtegi püsielanikku, sügavamale sohu ulatuvatel saarekestel asuvad talukompleksid on ajahamba puretud ja lagunenud. Ometi võib siit leida paju põnevat- vanad ja lagunenud talumajad, hoonetesse jäänud mööbel ja inventar, aga ka lihtsalt kenad vaated taluasemetele. Üle silmapiiri laiuv Kuresoo raba on samuti vaatamist väärt.

Toonojasid on tegelikult lausa kolm. Esiteks on oja, mille vesi isegi päikesepaistelisel suvepäeval on sünge ja tume. Teiseks kukeseenekujuline rabasaar, millelt seesama oja liigse niiskuse ära juhib, ja kolmandaks küla, kuhu veel möödunud sajandi esimesel poolel mahtus koguni seitse talu. Küla viimane elanik, Toonoja Kusti, lahkus siit ligi 25 aastat tagasi. Aasta-aastalt võtab nüüd raba tagasi selle, mille inimene temalt võttis-maa. Mahajäetud ja umbekasvanud küla meenutab kujuteldavat toonelat – nimetus oleks nagu ette kuulutanud küla kurba saatust.

Lisan siia mõned pildid, millle olen Toonojal teinud erinevatel aastaaegadel.